Thursday, January 24, 2008

Tere, vana kere!

Allar Jõks vapustas Reformierakonda ja Keskerakonda sel nädalal oma (tõenäoliselt) viimase ettepanekuga ametis viia põhiseadusega kooskõlla praegune olukord, kus Riigikogu liikmed kuuluvad riigi äriühingute nõukogudesse, kuigi põhiseaduse järgi ei tohiks.
Jõksi loogika järgi tuleks selleks muuta Riigikogu liikme staatuse seadust viisil, mis sellise kuulumise riigi äriühingute nõukogudesse keelustaks.
Et Jõksil on õigus, teadsid IRL ja sotsid juba koalitsiooniläbirääkimiste käigus ning seetõttu oma esindajaid riigi äriühingute nõukogudesse ei saatnud. Ka Jõksi toonane kriitika selles asjas (kevadine märgukiri) sai ilmselt üheks otsustavaks ajendiks, miks Reform tegi „aateleppe” Keskiga, et Jõks maha võtta.

Mulle meenus sel nädalal uuesti Jõksi mahavõtmise päev. Ütlesin toona esimeste tunnete ajel ümberseisjatele, et Jõksil läks veel isegi hästi: nad olid tema peale nii verised, et nõuka-ajal oleks Jõks lihtsalt kinni pandud. Nüüd aga on ta veel paar kuud ametis ning vaguralt ust sulgeda pole tema stiil.

Mis saab edasi? Tõenäoline, et reform püüab sõlmida keskiga uue KERE leppe, et Jõksi ettepanek tagasi lükata.
Valida on variantide A ja B vahel. Variant A, hääletada järgmisel nädalal Riigikogus Jõksi ettepaneku tagasilükkamise poolt. Variant B oleks salakavalam, nagu juba nähtud erakondade rahastamise ettepaneku puhul: toetada näiliselt Jõksi ettepanekut, öelda, et mingit asja tuleb kohendada ja visata see ettepanek siis kapi taha tolmama.

Siis tuleb muidugi põhjendada, miks ettepanekut toetati, aga erakonna Riigikogu liikmed ikka nõukogudes istuvad? Seda riski maandas pisut Langi avaldus selle kohta, et seadust tuleks muuta, aga Riigikogu peaks hakkama tulevikus ise määrama parlamendiliikmeid äriühingute nõukogudesse.
Juriidiliselt on see muidugi nonsenss. Olgugi et Jõksi ettepanek oli see, et määraja ei tohiks olla minister, teostab üldkoosoleku õigusi ikkagi minister ja nii alluvad ka Riigikogu määratud liikmed ikkagi üldkoosolekule ehk ministrile. Kui aga panna üldkoosolekuks Riigikogu, siis oleme saanud Prantsuse Revolutsiooni aegse Konvendi ehk kollektiivse diktaatori ja lõpetanud Eestis mõneks ajaks võimude lahususe. Seega on Langi avaldus taas poliitika, mitte juriidika.

Minu seisukoht on lihtne. Ei ole hea jätta uuele õiguskantslerile seda dilemmat otsustamiseks kaela. Kui Riigikogu tegelikult tahab Jõksi ettepanekut toetada, võiks põhiseaduskomisjon esmaspäeval paralleelselt Jõksi ettepaneku arutamisega algatada ka Jõksi poolt ette pandud seadusemuudatuse. Kui seda ei tehta, on see selge signaal, et Riigikogu enamus ei soovi antud küsimuses Jõksi ettepanekut arvestada. Siis peaks Jõks järgima põhiseaduse § 142 sätet: kui organ ei ole kahekümne päevaga viinud akti kooskõlla põhiseadusega, pöördub õiguskantsler Riigikohtusse.

Miks ma seda praegu kirjutan: aga selleks, et püüda ära hoida KERE uut kokkulepet, näidates, et sel ei pruugi praegusel juhul mõtet olla: Jõks võib igal juhul põhiseaduse järgi minna oma allesjäänud ametiaja jooksul Riigikohtusse, sõltumata Riigikogu otsusest. Seega, on minu ettepanek Reformile: olge seekord paid ja ärge kokkulepet tehke. Sest igal leppel on õigused ja kohustused ja need kohustused võivad kalliks maksma minna.

Tühja sest parteivärgist, Eestist on kahju. Aga mis siis kui järgmine nädal läheb siiski musta stsenaariumi ja KERE tegemiseks nagu Jõksi mahavõtmisel? Eks siis ütleme Riigikogus kõik koos, kes kurvalt ja kes rõõmsalt: TERE JÄLLE, VANA KERE!

2 comments:

Anonymous said...

Mis sa tuled siin Reformierakonda kritiseerima, ah? See on nii tore erakond, kes teeb väga sisukaid ettepanekuid. Helmer Jõgi kirjutas sel nädalal väga ilusa loo, sellest et rahvuslipp peaks olema valgustatud. Ka RAHVUSKALA peaks olema valgustatud! Hümn ära vahetada, rahvuskala vardasse 24h!

Anonymous said...

kas oskate anda nõu jääaluse kalapüügi osas? Varsti peaks järved jäässe minema, aga kuidas see kala kätte saada