külmetavad kohtlajärvelased- siin tuleb kiirelt lahendus leida

Mitmetes Kohtla-Järve kortermajades ei köeta juba tükk aega, kuna ühistutel on võlg soojatootjale.

Ohvrid on sealhulgas ka need koduomanikud, kes on tasunud sooja eest korralikult. See olukord tundub ilmselgelt ebaõiglane: ühel pool sooja eest tasunud koduomanik ja teisel pool äriühing, kellel on seaduse järgi õigus lihtsalt kogu majas seitsmepäevase etteteatamisega soojus kinni keerata. Siin on õigused ja kohustused kodutarbija jaoks, kes täidab oma kohustusi, ilmselgelt kaldu. Veelgi ebaloomulikum on olukord, kui võrdleme kaugkütteseadust ja maagaasiseadust:

1. kaugkütteseaduse § 17 järgi võib kodutarbijal seitsempäevase etteteatamisega sooja kinni keerata kui on võlgnevus

2. Maagaasiseaduse § 26 ütleb, et kui kodutarbija on jätnud müüjaga sõlmitud lepingus ettenähtud tasu tasumata ning kodutarbija kasutab gaasi alalise elukohana kasutatava eluruumi kütmiseks, võib gaasivarustuse ajavahemikus 1. oktoobrist kuni 1. maini katkestada alles pärast seda, kui käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud teatise saatmisest on möödunud 60 päeva.

Seega on tegemist sarnaste tarbijarühmade puhul erinevate aegadega: 7 päeva ja 60 päeva. On endastmõistetav, et tarbijad tasuvad oma kohustuse tootja ees, kuid seda ju osad korteriomanikud on teinud. Neilt kes ei maksa on ühistul enam kui keerukas korteriomandi kui tagatisvara realiseerimise kaudu nii lühikese aja jooksul raha saada. Pealegi on selge, et keegi ju mingit mõistlikku raha mitteköetavas hoones oleva elamispinna eest ei maksa.

See olukord on talumatu ja ebaõiglane külmetavates eluruumides elavatele inimestele, kes pealegi on oma kohustused täitnud. Olemas on ka reaalne oht tervisele. Pöördun täna õiguskantsleri poole ja palun tal ombudsmani ülesannetes hinnata inimeste põhiõiguste kaitset nendes hoonetes ning analüüsida, kas on maagaasi seaduse ja kaugkütte seaduse sätete vahel ebamõistlik teatud tarbijate õiguste kitsendamine. Pikemas plaanis tuleb meil korteriühistu seadus ja eelpool nimetatud seadused üle vaadata, et kohustusi korralikult täitev tarbija ei oleks taolises kaitsetus olukorras.

Loodan, et soojatootja leiab lahenduse ja annab sooja neile majadele näiteks sellisel kokkuleppel: ühistud loovutavad nõudeõigused mittemaksnud korteriomanikele soojatootja kasuks. (taoline kaitseklausel võiks tuleviks ka ühe võimalusena ka seaduses olla). Loodan, et maavanem ja ka Kohtla-Järve linnavalitsus pakkuvad välja oma ettepanekud millest reaalne kasu oleks (ka linn võib võtta ise need nõude üle ja garanteerida soojatootjale hiljem pärast nõuete tasumist soojuse eest masmine). Ühesõnaga, siin on mitmeid võimalusi, mida tuleb kiirelt kasutada.

Soovin nõnda töiselt kõigile head vana aasta lõppu!

Ülehomme on otsustav päev!

Ülehomme valime üle maa kohalikke volikogusid. Kuidas valida? Lennart Meri andis valimisteks kunagi kaks päris head soovitust: esiteks, uskuge tegusid, mitte sõnu, ja teiseks,valige mitte see partei, kes lubab isiklikult teile midagi, vaid see, kes teie meelest suudab Eesti tulevikku paremini kaitsta. Tallinnas tehtav valik on veel pingelisem kui mujal Eestis: kas jätkab Savisaar või mitte? Kui jääte ülehomme koju, toetab see Savisaare jätkamist linnapeana. Olen veendunud, et kui ennast kokku võtame, ei saa Keskerakond enamust ning uus koalitsioon moodustatakse sotsiaaldemokraatide, Reformi, IRL-i ja kui künnise ületavad ka Rohelised, siis nende toel. Valimiskampaania on andnud hea eelduse nende erakondade asjalikuks koostööks. Tehkem tõsine pingutus, mingem ise valima ja kutsugem ka oma sõpru ja lähedasi. Ülehomsest valikust sõltub meie maa tulevikus väga palju!

Siilatsil on õigus-valitsemistasud peavad negatiivse tootlusega kaduma

Tänases Postimehes on asjalik artikkel Keith Siilatsilt, kes kutsub üles pensionifonde oma valitsemistasud negatiivse tootluse korral tagasi maksma. Toetan selgelt seda lähenemist ning teisipäevasel sotsiaalkomisjoni istungil oli see ka arutusel võimaliku seadusandliku ideena.
Arusaadavalt saab see olla üksnes tulevikku suunatud, mitte tagasiultuv samm. Vastutuse suuurem ja reaalne jagamine investeerimisriskide eest investori ja halduri vahel on loogiline ja riske maandav. Lähiajal teeb rahandusministeerium kogumispensioni süsteemi kohta oma raporti. Pean väga mõistlikuks ka Siilatsi teist osundust. Tsiteerin" Kindlasti tuleks inimestel lubada oma pensioniarve otse aktsiatesse investeerida. USAs saan ma oma pensionifondi raha lihtsalt www.tdameritrade.com lehel aktsiakontole kanda, maksta null haldustasu ja ise otsustada, mida osta." Selliseid kontosid võiksid hallata kõik pangad. Neil kontodel oleks mõistlik kehtestada ka teatud investeerimispiirangud, et rahvas raha maha ei mängiks mingites rämpsaktsiates. Ilmselt võiks aluseks olla teatud reitingud.

Monopolide ohjamise seadus läks liikvele!

Täna anti Riigikogu menetlusse Ken-Marti Vaheri ja minu koostatud monopolide ohjeldamise seaduse eelnõu. Eelnõu algatajad olid IRL, Rohelised ja Reformierakond. Seaduse jõustumise ajaks oleme planeerinud 1. jaanuari 2010. See eeldab tõsist ning viivitusteta tegutsemist: just eile tuli teade, et Tartumaa omavalitsustes võib vee- ja kanalisatsiooniteenus kallineda hüppeliselt, näiteks Alatskivil üle 70 %. Seaduse mõju on hinnatõsule vastupidine: Tallinnas peaks vee hind seaduse jõustumisel langeda kuni 30 % ja kütte hinnad üle riigi ligi 10 %. Täna, 15. oktoobril kell 18.00 tutvustame eelnõud Laari kohvikus Tallinnas. Kõik huvilised on teretulnud!

Savisaare kiiravatud ehitused tuleks kõik üle kontrollida!

Kui valimispopulismi huvides tehakse järeleandmisi inimeste turvalisusele, on kuri karjas.
Riikliku ehitusjärelevalvet peaks Tallinnas teostama linnavalitsus. Solarise juhtum näitab, et see
järelevalve tegelikkuses ei toiminud. Nakkuskeskuse avamise järel on kuulda, et ehitusdetailid lagunevad sealgi. Miks?Tegemist on reaalse huvide konfliktiga: vaja on avada võimalikult palju ehitisi enne valimisi. Inimeste turvalisuse huvides tegin majandusministrile ettepaneku, et koostöös linnavalitsusega võiks tehnilise järelevalve amet kui riigi vastav volitatud asutus kontrollida üle kõik kiirkorras Tallinnas valimistuhinas avatud ehitised. Seda enam, et pärast avamist mitmetel juhtudel niikuinii neid pole kasutusse koheselt võetud (kainestusmaja näide).
Kui keskerakondlik linnavalitsus on kindel, et järelevalvet on tehtud korralikult, pole neil ka kontrolli vaja peljata.

Monopolide ohjamise seadus sai valmis!

Kas soovite väiksemad kommunaalkulude arveid? See on tegelikkuses võimalik. Kuidas? Koostasime koos Ken-Marti Vaheriga monopolide ohjamise seaduse, mille eesmärgiks on seada seaduse abil reaalselt toimivad piirid vee-, kütte- ja gaasimonopolidele ja kaitsta senisest edukamalt kommunaalteenuste tarbijate huve.

Nimetatud seaduseelnõu vastuvõtmine peaks tooma kaasa ligi 25%-se veehinna alanemise ja küttehindade languse nii Tallinnas kui üle riigi.

Saavutame selle läbi järgmiste sammude:
1) määrame monopolidele kindlaks ranged tulukuse piirmäärad. Täna ületab näiteks Tallinna Vee igaaastane investeeritud varade tootlikkus mitmekordselt Euroopas Liidus aktsepteeritud 7-8%-st piiri, mis tähendab, et vee tarbimine on tallinlastele põhjendamatult kallis ja muutub üha kallimaks,
2) seame monopoolsetele kaugkütte- ja vee-ettevõtjatele kohustuse algatada hindade langetamine kui tooraine maailmaturu hinnad või muud tootmiskulud muutuvad,
3) juhul kui ettevõtjad eelmainitud juhul ei alanda hindu tarbijatele, siis anname ajutiste hindade kehtestamise õiguse Konkurentsiametile,
4) suurendame Konkurentsiameti pädevust riikliku järelevalve läbiviimisel monopolide üle. See tähendab, et tahame anda Konkurentsiametile täieliku kontrolli kõikide soojatootjate üle ja kontrolli vähemalt 52 suurema vee-ettevõtja üle Eestis,
5) kehtestame rangemad karistused nõuete oluliste rikkumiste eest.

Seadusemuudatuste pakett on eelnõu kujul valmis ja esitame selle parlamendile arutamiseks järgmisel nädalal. Meie ettepanekul peaks see seadus astuma jõusse 1. jaanuarist 2010.

Kogumispensionide süsteem vajab pensionifondide vastutuse suurendamist

Olen tähelepanelikult tutvunud pensionifondide seaduse seletuskirjaga aastast 1998, samuti hilisemate kogumispensioni seadustega. Riigikontroll riigi raha suunamise tõhusust
II sambasse analüüsinud pole (ehkki ju võiks). finantsinspektsioon on sisemisi regulatsioone fondidele muutnud rangemaks. Praeguse süsteemi häda on selles, et ta ei maanda piisavalt riske
inimese jaoks ega motiveeri suuremaks ettevaatlikkuseks fondi. Süsteemi tuleks kaaluda muuta ulatuslikumalt.

Praeguse usalduskriisi ajal (fondide varade vähenemine ja riigipoolsete maksete peatumine) tuleks minu meelest tõsiselt mõelda järgnevale: esiteks, riik teeb teises sambas omapoolseid makseid tulevikus üksnes granteeritud tootlusega fondidele, ehk tegelikkuses muuta II sammas garanteeritud tootlikkusega süsteemiks. Teiseks, kui praeguste fondide tootlus on negatiivne, siis selle eest õigust valitsemistasusid fondil võtta ei ole. Kolmandaks, sanktsioonina peaks teatud riske katma fondi valitseja omakapitalist. Ei saa olla nõnda, et pensionifondi investorid, kellest osa on kohustuslikus korras liitunud, omavad kohustusi ning fondil on vaid riskivabad õigused, sealhulgas õigus saada valitsemistasu. Neljandaks, tagada tuleb reaalne vabadus fondi vahetamisel.

Kui Savisaar saab enamuse, kaovad Tallinnas kõik linnaosad!

Viimasel ajal on räägitud, otsekui Tallinnas suuri kohalike valimiste teemasid arutada polegi. miks ei ole, on küll. Vaatleme neid viies blogikirjutises järjestikku.

Esiteks, linnaosade säilimisest. Eksivad need, kes arvavad, et Tallinn tühistas oma otsuse linnaosad kaotada, kui sai selgeks, et Riigikohtu otsus ei võimalda neil üht valimisringkonda teha.
Keskerakond lükkas lihtsalt linnaosade kaotamise küüniliselt edasi. järgmisele päevale 2011 aasta märtsikuus, mil toimuvad Riigikogu valimised. Seega on Tallinlaste kätes otsus, kes saavad linnas enamuse. Keskerakonna enamuse puhul jääb see otsus jõusse ning Nõmme, Pirita, Kesklinna ja teised linnaosad kaovad. Kui enamuse saavad erakonnad kes ei toeta linnaosade kaotamist (IRL Ref, Sotsid, rohelised), siis see määrus tühistatakse.

Keskerakond soovib neil valimistel kontrolli alla saada ka Maardu. Kui Bõstrov enne neid valimisi veel keeldus Tallinnaga liitumast, siis on tõenäoline, et pärast valimisi ta sellele enam nii vastu ei ole ning Maardu valimistulemus teeb ta rohkem Keskerakonnast sõltuvaks. Samamoodi, nagu on edasi lükatud linnaosade kaotamine, olen kindel et edasi on lükatud ka Tallinna ja Maardu liitmine. See on Savisaarele vajalik lisaks enne järgmisi Riigikogu valimisi. Seega, Suur-Maardu moodustamine on samuti põhimõtteline valiku koht praegustel Tallinna kohalikel valimistel. Kui võidab Savisaar, tehakse katse see uuesti moodustada.

Savisaar kavatseb võidu saamisel Tallinnas betoneerida institutsioonide kaudu selle jäädavalt. Kaks eelnevat juhtuvat ohtu on üksnes kaasnähud. Kinnitan, et mingit rõõmu neist linnaelanikud ei tunne.

Härra Mutli, ärme sega vett!

Tallinna abilinnapea Jaanus Mutli viskus, nagu arvata oligi, linnavalitsuse kaitsele, väites, et kogu hinnatõusu võimaldas erastamine. Veelkord: väidan, et seadusega on võimalik paika panna (ja seda lubab ka Euroopa konkurentsiõigus) veemonopoli maksimaalne mõistlik kasum. Seadusandlikud muudatused tuleb selguse huvides kiiresti jõustada. Selle kasumi määr ei tohi Euroopa praktika järgi ületada 10 % selles valdkonnas. Tallinna Vee puhaskasum oli aga viidatud Eesti Ekspressi artikli järgi 41%! Erastamisleping ei puutu asjasse: seaduse ja lepingu vastuolu korral kehtib seadus. Ka linn on jätnud hooletusse oma regulaatoriülesanded ja on meelsasti Euroopa konkurentsiõiguse põhimõtete vastaselt toetanud järgnevaid hinnatõuse aastatel 2004-2010 52% ulatuses. Võimas! Miks on seda tehtud keskerakonna linnavalitsuse poolt, härra Mutli? Eksitav on väide erastamislepingule, sest seda muutis Keskerakonna linnavalitsus ju 2006 aastal ise (selle lepingu muutmise võiks avalikustada) ning seeläbi võeti Tallinna Veelt maha kanaliseerimiskohustus.
Väidan, et seadusega saab Tallinnas vee hinda langetada. Väidan, et vee hinda saaks piirata ka linnavalitsus, kuid seda pole soovitud teha. Vastupidi, Tallinna linna üksikakt, millega kooskõlastati vee hind on vastuolus ka kehtiva seadusega, sest põhjendatud tulukuse mõiste on valesti sisustatud. Need naljad maksavad igale perele Tallinnas sadu kroone aastas, mida saaks muidu säästa. Need naljad suurendavad ka kogu üleriigilist inflatsiooni.
Härra Mutli, ma olen valmis teiega avalikult diskuteerima selle üle, mida teha Tallinna veemajanduses ja kes mida valesti tegi. Kas julgete seda teha või mitte?

Lisaeelarve ohvriks ei tohiks olla koduomanikud

Maamaksu kahekordistamine on ülekohtune ja koduomanikele talumatu samm.
Rahandusministri pakutud maa korralise hindamise täiendav läbiviimine peaks
suurendama maamaksu laekumist kokku 500 miljoni krooni võrra. Kui arvestada, et maamaksu üldine laekumine pärast Tallinna 2,5 kordset tõusu on üle 700 miljoni krooni ning maa väärtus on tõusnud kiiremini Tallinnas, tähendaks see Tallinna koduomanikule kokku kahekordset maksutõusu. Kui juba praegune maamaksu määr on Tallinnas paljudele inimestele liialt ränk koorem, siis selle kahekordistamine tähendaks, et inimesed on varsti silmitsi olukorraga, kas kodu omada või mitte. Kriisi põhikoormus on nii või teisiti paljuski koduomanikel, selle koormuse suurendamine maksutõusuga toob kaasa hulgaliselt muid sotsiaalprobleeme, mis loodetud rahalist tulu kahandavad.

Kust siis kokku hoida ja kuidas?
Selliste ettepanekute asemel võiks praeguse eelarve tasakaalustamise puhul lähtuda tagurpidisest valemist kui möödunud kärbete puhul: mitte ei valita välja paari kärpevaldkonda või ei viida läbi paari maksutõusu (mis töötust suurendavad, mitte ei kahanda), vaid korrutatakse kogu eelarve läbi teatud vähendava koefitsendiga, tuues eraldi välja üksnes need kohad, mida kärpida koalitsioon ei soovi. Niisiis, otsustada mitte mida kärpida, vaid mida ei kärbitaks. Taoline meetod võimaldaks lisaeelarve ka mais Riigikogus ära menetleda ja väldiks ülemäärast vastandumist erinevate valdkondade vahel.

Tallinna Vee juhtum: monopolile tuleb kiiresti päitsed pähe panna

Tänane uudis Tallinna Vee kasumi kohta (möödunud aastal 295 miljonit) millest 230 plaanitakse dividendidena välja maksta, näitab, et veemonopolide üle puudub Eestis igasugune kontroll. Olukord on lausa karikatuurne: vee hinna regulaatorina tegutseb Tallinna linn ise, kes on kolmandiku Tallinna Vee aktsionär ja seega ilmses huvide konfliktis. Pole siis ime, et viimase kuue aastaga on Tallinna Vee hind kerkinud üle 50 % ja kasum möödunud aastal oli üle 40 %. Samal ajal sellise tulususe juures ei suunata seda raha sugugi investeeringuteks, vaid võetakse dividendidena välja. Euroopa praktika räägib mõistlikust kasumist vee-ettevõtjate puhul 10 %. Mida teha?

Teen ettepaneku, et Riigikogu algatab järgmisel nädalal seaduseelnõu, millega
antakse veemonopolide hinna eelnev kooskõlastamine riigi konkurentsiameti pädevusse. Amet peab saama õiguse tutvuda kõigi majandustegevust puudutavate materjalidega ning kooskõlastab hinna mõistliku tulukuse tasemel, (võttes muidugi arvesse seinist Euroopa praktikas kuulmatut kasumit). Kui Vee-ettevõtja venitab taotluse esitamisega või algab vaidlustamine kohtus, siis ttuleb anda konkurentsiametile õigus kehtestada piirhind vastavalt tegelikele tegevuskuludele ja mõistlikule kasumile. Kui tegevuskulud kahanevad, peab ettevõtja esitama taotluse ka hinna alandamiseks.

Taolised monopoolsed ettevõtjad kontrollimatu hinnakujundusega on kaasvastutavad ka suure viimaste aastate inflatsiooni eest ning muudavad kõrgete hindade kaudu konkurenstivõimetumaks ka Eesti ettevõtjaid.
Lisaks mõjutab see otseselt kõigi tallinlaste rahakotti. Seega, aega on vähe ja venitada pole mõtet- lükkame järgmisel nädalal selle menetluse käima. Sellekohased seaduseparandused on olemas ja eeldavad vaid poliitilist tahet.

Maksukoormus kodudelt peaks langema, mitte tõusma

Täna otsustas Riigikogu rahanduskomisjon saata täiskogu ette koalitsioonifraktsioonide eelnõu, mis võimaldab kohalikul omavalitsusel vabastada kodualune maa maamaksust. See on õige samm normaalsetes majandusoludes, aga kahekordselt vajalik kriisi tingimustes, et pakkuda koduomanikele keerukates tingimustes leevendust. Mingite täiendavate tingimuste seadmine, nagu täna rahandusministeerium välja pakkus, pole põhjendatud ja kärbib omavalitsuste iseotsustamist vabastuse kasutamise üle. Pigem tuleb tõsiselt mõelda tuleviku peale ning see koormis koduomanikelt tulevikus üldse kaotada.

Samal ajal kui Riigikogu kavandab poliitikat ühes suunas, on OECD raportis
Eesti kohta pakutud välja hoopistükkis teisesuunalised lahendused: nii eluasemelaenude maksusoodustuse kaotamine kui tänase Postimehe andmetel väidetavalt ka ettepanek asendada maamaks hoopis kinnisvaramaksuga.
Nende sammudega ei saaks sugugi nõustuda.

Nende sammude rakendamine tähendaks, et suurem hulk inimesi peaks hakkama kaaluma kodust loobumist või sattuksid makseraskustesse. Eesti erakordselt kõrge koduomanike osakaal ühiskonnas tähendab ka seda, et koduomanike majanduslik seisukord on keskmiselt palju madalam kui paljudes teistes EL riikides, kus koduomanike arv on alla poole rahvastikust.

Lisaks ei oleks minu hinnangul riigil ka õigust teatud eeldustel võetud eluasemelaenudelt vabastust kaotada, lähtudes õigusliku ootuse põhimõttest juba võetud varalise kohustuse suhtes.

mina maksan oma palgatõusu Eesti Vabariigile tagasi

Riigikogus on otsuse Riigikogu palkade asjus teinud. Nagu Teder ütles, on see
õiguslik, aga mitte õiglane otsus. Praeguses kriisis vaadates kärpeid, mida parlaement on pidanud tegema erinevates eluvaldkondades, on kohatu aktsepteerida sellist palgatõusu. Paljud ironiseerisid, et ega Riigikogu ei olnud siiras soovis oma palk külmutada. Mina olin oma kavatsuses siiras ja kannan selle palgatõusu raha Eesti Vabariigi eelarvesse tagasi. Selle seisukoha kujundavad ka teised IRL-i liikmed Riigikogus.

Riigivastaste kuritegude seadus areneb edasi

Tegime Riigikogu õiguskomisjoni esimehe Ken-Marti Vaheriga oma seadusandliku ettepaneku riigivastaste kuritegude peatüki reformimiseks karistusseadustikus. Ka Vabariigi Valitsus algatas Riigikogule arutamiseks karistusseadustiku muutmise seaduse. Täiendus võrreldes meie ettepanekuga: tehakse täpsustus riigireeturitelt konfiskeeritava vara küsimuses ja sätestatakse, et põhiseadusliku korra vastane ühendus tähendab ka territoriaalse terviklikkuse vastast ühendust.

Meie eelnõu sätestab lisaks valitsuse eelnõule täiendavalt: vägivallaga ähvardamise kui põhiseadusliku korra vägivaldse kukutamise kuriteo koosseisu ühe aluse, naturaliseeritud kodanikelt riigivastase kuriteo sooritamisel kodakondsuse äravõtmise, valimisõiguse ja avaliku usaldusameti pidamise õiguse äravõtmine riigivastase kuriteo sooritanult, politseiniku ja kaitseväelase üleskutsumine kohustuste rikkumisele kui kuritegu, iseseisvuse vastaste avalike üleskutsete tegemine kui kuritegu, sidepidamine välisriigiga riigireetmise eesmärgil kui kuriteo ja muid küsimusi.

Kaalusime tõsiselt ka seda, et erandjuhul vabastada vastutusest riigivastase kuriteo kavandaja, kui ta annab oma kaasosalised üles ja pole tekitanud kahju. Samuti oli meil tõsiselt kaalumisel ka põhiseadusliku korra defineerimise küsimus seaduses. Teatud analoogiat leiame Saksamaa karistusõiguses. Ja veel: tõsist läbiuurimist vajab keelatud erakonna ja mittetulundusühingu tegevuse jätkamine riigivastasel eesmärgil. Erki Nool pakkus arutelude käigus välja idee hoopis tsiviilvastutuse vallast: massilise korratuse organiseerijad vastutavad tekkinud tsiviilkahjude eest solidaarselt. Mida me taotleme: tahame ennetada võimalikke õiguslünki ja sedapidi ka kahandada tulevaste riigivastaste kavatsuste hulka. Loodan, et täiustatud seadusemuudatused voetakse venitusteta vastu veel sel istungjärgul.

Samas usun, et esitatakse veel asjalikke täiendusettepanekuid nii parlamendis kui avalikkuse poolt.

Mis üks krooni ja kolmkümmend kaks senti?

Tunnustan siiralt peamninistri valmisolekut täita seadust ja kohustada ametnikke süüliselt tekitatud kahju hüvitada. Samas olen veidi nõutu Ansipi kindlast matemaatilisest väidetest, et kahju tekitati vaid kroon ja kolmkümmend kaks senti.

Täpsustagem. Riigivastutuse seaduse järgi tuleb hüvitada inimestele, kelle ees riik ei täitnud oma kohustust, kogu varaline kahju. See võib ssisaldada erinevaid nõudeid ja varieeruda inimeste lõikes. Oluline on mõista, et kahjuks on kõik kulud ja tervise halvenemine, ida poleks aset leidnud, kui kohustus oleks täidetud õigeaegselt.

Teiseks. Distsipilnaarvastutse järgi peavad ametnikud hüvitama ka riigile tekitatud kahju, mille üheks osaks on need kulutused, mida riik pidi tegema täiendavalt nimetatud eksimuste tõtt. (inimeste juurdepalkamine, lisatöö jne).

Kolmandaks, intresside hüvitamiseks (mida Ansip silmas pidas) tuleb muuta kiiresti seadust et selliseid juhtumeid ka tulevikus vältida.

Nii et jutt kroonist ja kolmekümne kahest sendist ei ole pehmelt öeldes õige suurusjärk. Summad ja nende tekkimise mehhanism on teistsuguse iseloomuga.

Aegumine nõuete esitamiseks on kolm kuud. Eeldan, et peaminister on andnud koralduse vältida aegumist ja nõuded koguda ja distsiplinaarmenetluses tuvastud isikutele esitada.

Nüüd muust. Olen seisukohal, et Tallinna pensioniameti juhi nõue alluvatele unustada inimlikkus on vastuolus hea halduse tavadega, mida on tunnustanud põhiseadusliku väärtusena ka Riigikohus. Humanism ehk universaalne inimlikkus peaks olema just püüeldavaks hüveks avaliku võimu teostamisel. Selline korraldus alluvatele tuleb uue ringkirjaga tühistada kui põhiseadusevastane.

Proua Simmi naasmine

Üllatusega lugesin eile uudist, et proua Simm naaseb politseiametisse teenistusse juristi ametikohale, kus tema ülesandeks olevat õigusaktide seaduslikkuse kontroll. Seesama riik on oma õiguskaitseasutuse kaudu tunnistanud ta kahtlustatavaks riigireetmisele kaasaaitamises. Avalik teenistus ja seda eriti politseiasutuses teenimine eeldab usaldust. Koomiliselt mõjub kinnitus, et riigisaladustega pr. Simm politseitööl kokku ei puutu. Selline samm teeb mingitpidi riiki naeruväärseks. Mida siis teha? Õige on prokuröri seisukoht, et ta saaks taotleda ainult siis kahtlustatava eemaldamist ametikohalt kohtuotsuseni, kui see on seotud võimalusega uusi kuritegusid toime panna. Tõenäoliselt kahtlustus ei hõlma politseiteenistusega seotud asjaolusid. Avaliku teenistuse seadus räägib isiku ametist kõrvaldamisest, kui ta on purjus ja samuti distsiplinaarsüüteo menetlemise ajaks. Distisplinaarmenetlusega on jäädud hiljaks, kuna seda oleks tulnud teha kuu jooksul, alates asjaolude teadasaamisest. Jääb üle teha muudatus avaliku teenistuse seadusse, mis annaks õiguse teenistusse võtnud juhile peatada teenistussuhe isiku tunnistamisel kahtlustatavaks kuni kohtulahendini, sõltuvalt kahtlustuse raskusest. See ei tähenda, et eeldataks otsekui inimene on kuritegusid toime pannud. Lihtsalt riigivõimu teenimine eeldab inimeselt suuremat vastutust.

pronksiöö kohtuotsus on jama

Olen tutvunud kohtuotsuse täistekstiga ja väidan täie selgusega, et minu jaoks on kohtuotsuse selline motivatsioon täiesti arusaamatu. Kohtuotsuses öeldakse: kohtuliku uurimise käigus ei leidunud tõendeid selle kohta, et k o g u (minu sõrendus) see rahvamass, mis kogunes Tõnismäele ning hiljem osales massilises korratuses, oli sinna kogunenud just süüdistavate tegevuse tagajärjel.
Kohtuotsuses on piisavalt tõendeid selle kohta, et süüdistatavad tegelased pikka aega vaenu õhutamise ja provakatsioonide korraldamisega, mis tipnesid pronksiööga. Tõenditena on fikseeritud ka üleskutsed seadusevastaseks tegevuseks. Täiesti ilmne on ka põhjuslik seos massi kogunemise ja süüdistatavate tegevusega. Otsuses on juttu süüdistatavate suhtes kahtlastest tõenditest, mida tuleks tõlgendada süüdistatavate kasuks. Ehk teisisõnu, süüks oleks tarvis olnud otsesed tõendid, et süüdistatavad käskisid konkreetsetel inimestel lõhkuma hakata. Karistusõiguses on olemas süü jagunemine kavatsetuseks, otseseks ja kaudseks tahtluseks. Viimase puhul oleks pidanud isikud oma tegevuses süüteokoosseisus määratud tegu ette nägema või vähemalt möönma nende saabumise võimalikkust. Vähemalt kaudne tahtlus süüdistatavate tegevuses rahutuste organiseerimisel on minu hinnangul ilmselge. Seega on prokuröri otsus asi edasi kaevata asjakohane samm. Kohtuotsus kujutab kohtualuseid süütute ullikestena, kes tegid nalja ja ajasid mingit asja, millel raskete tagajärgede ja vägivallaga vahetut seost polnud. Esitatud tõenditest aga küll taolist muljet ei jää.

Pronksiöö kuritegude tõendamine ja kvalifitseerimine

Karistamatus tähendab tõenäosuse kasvu uute riigivastaste tegude sepitsemiseks. Tänase õigeksmõistva kohtuotsuse valguses on kõlanud mõtted, et ehk oli asi kehvalt tõendatud (Seppik) või seaduses sätestatud koosseisud kehvad (Lauristin).
Oluline on silmas pidada ka tegelikku kvalfikatsiooni, millena mingit tegevust õiguslikult. määratletakse.

Prokuratuur esitas süüdistuse järgneva paragrahvi alusel:
"§ 238. Massilise korratuse organiseerimine
Paljusid inimesi hõlmava korratuse organiseerimise eest, kui sellega on kaasnenud rüüstamine, purustamine, süütamine või muu selline tegevus, - karistatakse ühe- kuni viieaastase vangistusega."

Ilmselt ei suutnud prokurör tõendada, et kohtualused kutsusid inimesi kokku just lõhkuma ja rüüstama.
Usun, et lugedes kohtu all olnute tänaseidki avaldusi, oleks kindlam sanktsioon, mida süüdistajad võiksid kaaluda:
"§ 151. Vaenu õhutamine
(1) Tegevuse eest, millega avalikult on kutsutud üles vihkamisele, vägivallale või diskrimineerimisele seoses rahvuse, rassi, nahavärvi, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, seksuaalse sättumuse, poliitiliste veendumuste või varalise või sotsiaalse seisundiga, kui sellega on põhjustatud oht isiku elule, tervisele või varale, – karistatakse rahatrahviga kuni kolmsada trahviühikut või arestiga."

Ehkki, pole kahtlust, et vaadates sündmusi nende ajalises seoses, tasub meeldetuletuseks tuua ära ka tõsisem pragrahv, et mõnedel tegelastel võidujoovastus liiga suur ei oleks:

232. Riigireetmine
Eesti Vabariigi kodaniku poolt välisriigi, välisriigi organisatsiooni, välismaalase või välisriigi ülesandel tegutseva isiku abistamise eest Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse vastu suunatud vägivallata tegevuses või riigisaladuseks tunnistatud teabe või Eestile välislepingu alusel edastatud välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooni salastatud teabe kogumise eest selle edastamise eesmärgil või selle edastamise eest välisriigile, välisriigi organisatsioonile, välismaalasele või välisriigi ülesandel tegutsevale isikule - karistatakse kolme- kuni viieteistaastase vangistusega.

Erivajadustega inimesed peavad seaduse järgi kogu kahju hüvitatud saama

Riik oma ministeeriumi kaudu ei ole suutnud seaduses ettenähtud toetusraha välja maksta. Inimestel on riigivastutse seaduse ja võlaõigusseaduse järgi nõuda
täies mahus kahju hüvitamist. Kui nad on pidanud tegema täiendavaid kulutusi seetõttu, et neil pole raha olnud (võtnud laenu jne) siis ka selle kahju hüvitaist saavad nad taodelda. On loogiline, et riik kompenseeriks ka intressi (6 % vastavalt riigivastutuse seadusele) neile inimestele. Kas selleks tuleb muuta täiendava sättega riigivastutuse seadust või piisab õiguse analoogia kohaldamisest, on juristide analüüsi koht.

Viisaka organisatsioonina peaks sotsiaalministeerium ise inimestele sellest võimalusest kahju hüvitamist taodelda teada andma. Täna seda tehtud minu teada veel ei ole. Kui kahju on hüvitatud, ei pea seda kinni maksma maksumaksja- riigivastutse seaduse järgi saab riik pööörata regressinõude vahetult kahju tekitanud isikute vastu. Siin on minister Maripuu teinud praktilise sammu nõude esitamiseks ning süüdlased õiguslikult tuvastanud. Loodan, et ka puuetega inimeste organisatsioonid ja meedia inimesi oma õigustest vastavalt riigivastutse seadusele teavitavad. Täna on jäänud ajakirjanduses need aspektid kajastamata.