No mis sa kostad!!!

Samm-sammult on täienemas nende riigikogu fraktsioonide read, kes leiavad, et parlamendi töökorras on vaja muutusi. Ütlen avameelselt, kartsin, et meie parlamendireformi ettepanekuid tervitatakse positiivselt vaid viisakusest, tegelikult soovitakse neid tähelepanuta jätta. Tunnistan täna, et eksisin. Selle nädala reaktsioon on olnud tormiline: 2 seaduseelnõud ja lisaks veel pakk ettepanekuid!!! Tõden rõõmuga, et mitmed fraktsioonid toetavad praktiliste ettepanekutega seaduseelnõude kujul meie kolme mehe ettepanekut: esiteks, roheliste ettepanek avalikustada komisjonide töö, teiseks keski ettepanek uurimiskomisjonide moodustamise kohta parlamendi vähemuse toel ja kolmandaks reformi valmisolek asuda läbi viima oluliste poliitiliste teemade kuulamise täiskogus. Reformi seisukoha muutmise üle on mul tõsiselt hea meel. kartsin et nad jäävad positsioonile et midagi pole vaja muuta ning saadikud töötavad niikuinii 24 tundi ööpäevas. Õnneks tuldi hoogsalt ja värskelt muutmisettepanekutega kaasa. Eile moodustati fraktsioonide töörühm esitatud ideede läbitöötamiseks. Kuid, tuletan meelde: üks parlamendireformi ettepanekute pool on asjalikum töökorraldus. Teine pool reformist on paralmendiliikmete vastutuse tõstmine. Viimase teema arutelust ei tohi me kõrvale jätta. Igal juhul, loodan, et käes on kaaluka parlamendireformi aeg. Ja mitte teosammul.

Esmane tagasiside parlamendireformi ideele

Aitäh kõigile, kes on pakkunud oma mõtteid ja kommentaare parlamendireformi paberile. Põhjalikem oli minu jaoks riigikontrolör Mihkel Oviiri arvamusartikkel tänases Maalehes, kus ta kutsus üles parlamenti kiiretele reformidele ja tunnistas, et Riigikogu töös on alanud teine ajajärk. Tema nending, et uue olukorraga kohanemisel on Riigikogu olnud nõrk, on range ja adekvaatne. Oviiri retsept juhib tähelepanu vajadusele vaadata parlamendil strateegilistes aruteludes ette perspektiivis 20-30 aastat. Lisan juurde, et see eeldab sarnase arutelu ettevalmistamise võimekust ennekõike valitsusasutustelt.

Liina Tõnissoni ettepanek arutelude läbiviimise kohta seaduse-eelnõude-vabal ajal on asjakohane. Eiki Nestorit tänan toetavate sõnade eest ja ütlen meenutuseks selgelt: infotunni vahetumaks muutmise idee pärineb eelmise Riigikogu koosseisu ajast sotsiaaldemokraatidelt. Eikil on täiesti õigus, et nende ettepanekute realiseerimiseks ei piisa seaduste muutmisest, see on ka küsimus iga parlamendierakonna ja poliitiku vaatesuuna nihkumisest. Peep Aru Reformierakonna poolt juhib tähelepanu ka e-Riigikogu ideele. Ka Ain Seppiku sõnad on arutelu toetavad. Tema kahtlus selle suhtes, kas suudame enamusdemokraatiast nihkuda kosensusdemokraatia suunas on põhjendatud, kuid ei õigusta minu meelest sellest katsest loobumist. Selle vajadusele juhtis ka Tõnis Saarts tähelepanu.

Jürgen Ligi meelest ei ole parlamenditöös midagi muuta vaja- kas osade asjade puhul on kõik juba korras või siis osade asjade puhul ei ole parlamendis piisavalt kompetentsi. Mis seal ikka, ka täiesti eitav arvamus täiendava töökoormuse suhtes on selge seisukoht. Lennart Meri on öelnud, et inimese elu on võitlus laiskusega. Eks seda võitust me siis Ligiga peame nende muudatuste arutamisel mõlemad oma sisemuses pidama. Siiski, vaevalt keegi julgeks väita, justkui tänane Riigikogu päevakava on nii pingeline, et aega jääb veel puudugi. Muidu tuleb välja nagu sõjaväeanektoodis, kus kindral küsib sõduritelt: noh, kas putru jätkub? Saab vastuseks: jah, ja jääb veel ülegi. Ja mis te siis ülejäägiga teete? Sööme ära ja jääb veel puudugi!