Eesti kodu ja Eesti Vabariik

Head Vabariigi Aastapäeva kõigisse Eesti kodudesse!

Lennart Meri on öelnud, et Eesti Vabariik ei alga mitte Toompealt ega Kardioru lossist, vaid Eesti kodust. Eesti kodu ja Eesti pere on lahutamatud. Kui on kodu, siis on pere ja ja peres lapsed.
Ka Iseseisvusmanifest rõhutas õigust kodule. Eesti Vabariigi sõltumatus on tagatis, et meie rahva
õigus kodule säilib. Ülesandega tulla oma kodu omanikuna toime seisab silmitsi iga kodu omanik. Riigi institutsioonide asi on pakkuda toetust ja leevendada kodu omaniku koormat. Kaitstud Eesti riik ja korras Eesti kodu on tagatis meie rahva püsimisele ja arengule.

Tänased kohtumised rahvaga

Kohtun täna, 12. veebruaril Nõmme inimestega Nõmme tervisepäeval Nõmme Kultuurikeskuse juures kella kahest ja Mustamäe inimestega Vlentiinipäeva laadal Mustamäe turul alates poole kolmest. Inimesed, kel on muresid või ettepanekuid, saavad ka helistada kohtumise kokkuleppimiseks mulle 50 64 841 või saata meili urmas.reinsalu@riigikogu.ee.

Reagan ja maksud

Tänasel president Reagani juubeliaastapäeval on räägitud palju tema panusest külma sõja võitmisse ja seeläbi Eesti vabanemisse. See on Reagani suuurim poliitiline pärand nii Eestile kui maailmale. Kuid Reaganil on meile ka maksupoliitiline sõnum, mis omab praktilist tähendust tänaste Eesti majandusvalikute puhul. Nimelt uskus Reagan, et maksude langetamine on põhiline vahend lisaks inflatsioonikontrollile, et elavdada majandust. Ja teiseks, et maksude alandamise mõjul maksude laekumine üldkokkuvõttes paraneb, mitte ei kahane. Reagan viis oma presidendiaja alguses läbi Ameerika Ühendriikide ajaloo suurima maksualanduse. Näiteks alandati üksikisiku tulumaksu ülemmäära järk-järgult 70-lt protsendilt 28-ni. Ning tulemusena kui 1980 laekus riigituludesse ühelt maksutasandilt 517 miljardit dollarit, siis 1990 juba 1032 miljardit dollarit. See sõnum omab meile aktuaalsust ka tänaste tööjõumaksude majanduse taastumist takistava liigkõrge määra puhul.

Kinnisvaramaks: kes seda tahab?

Perioodililselt on rahvusvahelised finantsasutused soovitanud Eestil selline maks sisse viia, kuid valitsus ja parlament pole seda toetanud. Nüüd on asunud debattides Keskerakond kaitsma ideed, et viia kinnisvaramaks sisse. Ka sotsiaaldemokraatid on asunud seda toetama, rõhutades kapitali maksustamise vajadust.

IRL on selle maksu sisseseadmise vastu. Enne valimisi oleks aus, kui kõik erakonnad ütleksid selgelt, kas nad toetavad kinnisvaramaksu või on selle vastu. Millise maksuga tegemist on? Kinnisvara maks on analoogiline maamaksuga. Tavaliselt tuletatakse kinnisvaramaksu suurus vara keskmise tehinguväärtuse pealt vara asukoha piirkonnas. Maks on sedavõrra suurem, et näiteks eluaseme puhul võetakse tavaliselt arvesse nii eluaseme väärtus kui maa väärtus.

Näiteks Austrias on kinnisvaramaksu suurus eranditega kuni 2%. Riikides, kus see maks kehtib, on sellest eriti mõjutatud just eakad koduomanikud, kes maksukoormuse tõttu peavad vahetama elukohta. Rootsis on kinnisvara maks 0,75 % kinnisvara väärtuselt.

Suure rahulolematuse tõttu asetatigi hiljuti kinnisvaramaksule ülempiir 6300 Rootsi krooni aastas. Ungaris tunnistati kinnisvaramaks eluasemetele hiljuti vara väärtuse arvutamise viisi tõttu põhiseadusevastaseks. Kinnisvaramaks tähendaks näitena seda, et kui näiteks Mustamäel tehakse kolmetoaliste koretritega tehinguid väärtuses 50 000 eurot, siis kui maksuprotsent oleks analoogiline maamaksuga, peaks korteriomanik maksma aastas 750 eurot. Kui kinnisvaratehingute väärtus kerkib, siis vastavalt juba kõrgemat maksu.

Majaomanikele tähendaks kinnisvaramaks topeltkoormist lisaks krundile tuleks maksta ka maja turuväärtuse pealt maksu. Eestis on üle 100 miljardi krooni eest eluasemete soetamiseks võetud laenu. Selle vara, erastatud korterite ning tagastatud majade maksustamine annaks riigile tõepoolest suurt tulu. Kuid tähendaks samas seda, et kulud eluasemele kasvaksid inimestel veelgi ning tulevikus kahaneks koduomanike osakaal.

Moskva rünnak Tartu rahu päeval

Täna tegi Vene välisministeerium avalduse, milles rünnati Eestit selle eest, et Riigikogu valimistel ei saa osaleda mittekodanikud. Selline nõue on pretsedentitu, sest erinevalt paljudest varasematest, nõutakse avalduses otsekui valmisõiguse laiendamist mittekodanikele. Tänapäevases riigiõiguslikus süsteemis ongi kodakondsus poliitiliste õiguste teostamise õigus ja kohustus riigi valitsemisel. Eestis on olemas täiesti tavapärase Euroopa Liidu liikmesriigi tasemel kodakondsuse omandamise kord. Kodakondussest tulenevate õiguste laiendamine erinevatele isikute rühmadele tähendaks põhimõtteliselt riigi ühe olulise tunnuse (territooriumi ja riigivõimu kõrval) laiali pihustamist. Taolise seisukoha esitamine on ilmsesti pretsedenditu. Tänasel tähtpäeval on oluline rõhutada, et eelmise õiguskantsleri Allar Jõksi ja prof Lauri Mälksoo analüüsi alusel lisatud preambula viitega Tartu rahu aegumatusele piirilepingus, oli Eesti Vabariigi rahvusvahelis-õiguslikke huve silmas pidades tarvilik samm ning Eesti huvides sellest loobuda ei ole.