Ettepanek: Otsustame Riigikogu palgareformi juuniks ära

Riigikogu töökorralduse komisjoni liikmed
Toomas Varek, Rain Rosimannus, Valdur Lahtvee, Karel Rüütli

Ärakiri: Heiki Sibul


Lugupeetav esimees

Peame vajalikuks põhjalikku tööd Riigikogu töökorra küsimuste menetlemisel. See töö võib, kuid ei pruugi kujuneda aastatepikkuseks. Meie hinnangul on asjakohane võimalikult ruttu heaks kiita need muudatusettepanekud, mis leiavad kõigi Riigikogus esindatud erakondade toetuse.

Kindlasti on meie komisjonis üks kõige kiiremat otsustamist vajav küsimuse Riigikogu palgasüsteemi muutmine.

Peame vajalikuks, et selles küsimuses käituks komisjon omapoolse seisukoha kujundamisel kiirelt ja otsustavalt. Teeme ettepaneku, et järgmisel komisjoni koosolekul 14. mail võetaks päevakorda küsimus Riigikogu palgakorralduse muutmisest.

Esmalt on vaja jõuda selgusele selles, millised erakonnad toetavad Riigikogu senise palgasüsteemi muutmist ja millised mitte. Kui komisjonis selgub, et lisaks Isamaa ja Res Publica Liidule ning Sotsiaaldemokraatlikule Erakonnale peavad ka teised parlamendiparteid vajalikuks palgasüsteemi muutmist, saame hakata arutama erinevaid lahendusi palgasüsteemi muutmiseks.

Palume kõigil komisjoni liikmetel enne kolmapäevast koosolekut arutada oma fraktsioonides Riigikogu liikmete palgasüsteemi muutmist, et tutvustada komisjonis fraktsiooni põhimõttelist suhtumist senise palgasüsteemi muutmise kohta.

Sellise tempoga küsimust arutades jõuame kindlasti palgasüsteemi muutmise osas otsusele juba selle Riigikogu istungjärgu lõpuks juunis.



Hannes Rumm Urmas Reinsalu

Kes siis riigikaitset juhib?

Ekslikult on avaldatud arvamust, otsekui tänane põhiseaduse muutmine muudab mingi institutsiooni pädevust riigikaitses. Nii see ei ole. See loob üksnes eelduse, et seadusandjal on vabamad käed riigikaitse seadustes juhtimisküsimuste lahendamiseks ja asetab seeläbi parlamendile suurema vastutuse küsimuse reguleerimisel. IRL fraktsioon toetas täna põhiseaduse muutmist selge tingimusega: see parlamendikoosseis peab võtma vastu seadused, mis panevad ühemõttliselt paika, kes ja kuidas riigikaitset juhivad. Jõusse saaksid seadusemuudatused astuda seejärel, kui on järgmise Riigikogu koosseisu poolt heaks kiidetud täna esimest korda vastu võetud põhiseaduse muutmise seadus. Omalt poolt pakun välja, et riigi kaitse üldjuhtimiseks tuleks sätestada järgnevad põhimõtted: rahuajal juhib riigikaitset kaitseminister, sõjaajal peaminister. Kaitseväge juhib kaitseväe juhataja, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist Vabariigi President Vabariigi Valitsuse ettepanekul. See oleks regulatsioon, mis on vastavuses Kesk-Euroopa õigustraditsiooniga, ning määraks selge vastutuse. Tänane ebamäärane olukord erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra juhtimise reguleerimisel on Eesti rahvuslikule julgeolekule ohtlik. Seega tuleb muudatused teha, seades eesmärgiks, et: käsuliin oleks selge ja toimiv, tagatud oleks kahesuunaline tsiviilkontroll (nii militaarse kui tsiviilse juhtimistasandi suhtes) ning säiiliks üldise kaitseväeteenistuse põhimõte.