Täna arutas Riigikogu taas, kas keelata seadusega parlamendisaadikute kuulumine äriühingute nõukogudesse või mitte. Milles on probleem? Sest tundub ju tõesti piinlik, et me arutame niimoodi aastaid ühtepidi mikroskoopilist küsimust. Kas siis tõesti Riigikogu liikmete juhtimiskompetents on niivõrd asendamatu?Probleem on selles, et riigi omaniku järelevalve teostamise poliitika Eesti Vabariigis puudub. Valitsuse ülesanne oleks seda teha ja see kujundada. Riigikontrolör tegi sellekohase ettepaneku, terve paki ettepanekuid ka rahandusministrile, tõsi küll eelmise valitsuse rahandusministrile, ja mutimullaauku need ettepanekud ka kadusid.
Tuletan meelde riigikontrolöri ettepanekut eelmisele valitsusele, milles ta tegi ettepaneku pärast omapoolset analüüsi, et äriühingutes Eesti Viljasalved, Werol Tehased olulise majandusliku kahju tekkimise üheks põhjuseks oli see, et nõukogud ei pööranud piisavat tähelepanu järelevalve ülesannete täitmisele.
Mul on kahju, et parlament ei ole seda raportit käsitlenud viisil, mis oleks sundinud valitsust tegema ka kohustuslikke järeldusi, vaid ehitab püramiidskeeme, et Riigikogu liikmed tulevikus saaksid ka juriidiliselt korrektselt kuuluda äriühingute nõukogudesse.
Äriühingute omanikuna ja sihtasutuste asutajana pole riik selgelt kindlaks määranud nõukogu järelevalveülesandeid ja nende teostamise nõudeid. Kirjalikku perioodilist ülevaadet juhatusele tehtud järelevalve sisust ja ulatusest nõukogud ministritele üldjuhul edasi ei anna jne, jne, jne. Valitseb üks džungel nende riigi äriühingute nõukogude korraldamisel täna, ütleb see raport meile.
No comments:
Post a Comment