Kinnisvaramaks: kes seda tahab?

Perioodililselt on rahvusvahelised finantsasutused soovitanud Eestil selline maks sisse viia, kuid valitsus ja parlament pole seda toetanud. Nüüd on asunud debattides Keskerakond kaitsma ideed, et viia kinnisvaramaks sisse. Ka sotsiaaldemokraatid on asunud seda toetama, rõhutades kapitali maksustamise vajadust.

IRL on selle maksu sisseseadmise vastu. Enne valimisi oleks aus, kui kõik erakonnad ütleksid selgelt, kas nad toetavad kinnisvaramaksu või on selle vastu. Millise maksuga tegemist on? Kinnisvara maks on analoogiline maamaksuga. Tavaliselt tuletatakse kinnisvaramaksu suurus vara keskmise tehinguväärtuse pealt vara asukoha piirkonnas. Maks on sedavõrra suurem, et näiteks eluaseme puhul võetakse tavaliselt arvesse nii eluaseme väärtus kui maa väärtus.

Näiteks Austrias on kinnisvaramaksu suurus eranditega kuni 2%. Riikides, kus see maks kehtib, on sellest eriti mõjutatud just eakad koduomanikud, kes maksukoormuse tõttu peavad vahetama elukohta. Rootsis on kinnisvara maks 0,75 % kinnisvara väärtuselt.

Suure rahulolematuse tõttu asetatigi hiljuti kinnisvaramaksule ülempiir 6300 Rootsi krooni aastas. Ungaris tunnistati kinnisvaramaks eluasemetele hiljuti vara väärtuse arvutamise viisi tõttu põhiseadusevastaseks. Kinnisvaramaks tähendaks näitena seda, et kui näiteks Mustamäel tehakse kolmetoaliste koretritega tehinguid väärtuses 50 000 eurot, siis kui maksuprotsent oleks analoogiline maamaksuga, peaks korteriomanik maksma aastas 750 eurot. Kui kinnisvaratehingute väärtus kerkib, siis vastavalt juba kõrgemat maksu.

Majaomanikele tähendaks kinnisvaramaks topeltkoormist lisaks krundile tuleks maksta ka maja turuväärtuse pealt maksu. Eestis on üle 100 miljardi krooni eest eluasemete soetamiseks võetud laenu. Selle vara, erastatud korterite ning tagastatud majade maksustamine annaks riigile tõepoolest suurt tulu. Kuid tähendaks samas seda, et kulud eluasemele kasvaksid inimestel veelgi ning tulevikus kahaneks koduomanike osakaal.

Moskva rünnak Tartu rahu päeval

Täna tegi Vene välisministeerium avalduse, milles rünnati Eestit selle eest, et Riigikogu valimistel ei saa osaleda mittekodanikud. Selline nõue on pretsedentitu, sest erinevalt paljudest varasematest, nõutakse avalduses otsekui valmisõiguse laiendamist mittekodanikele. Tänapäevases riigiõiguslikus süsteemis ongi kodakondsus poliitiliste õiguste teostamise õigus ja kohustus riigi valitsemisel. Eestis on olemas täiesti tavapärase Euroopa Liidu liikmesriigi tasemel kodakondsuse omandamise kord. Kodakondussest tulenevate õiguste laiendamine erinevatele isikute rühmadele tähendaks põhimõtteliselt riigi ühe olulise tunnuse (territooriumi ja riigivõimu kõrval) laiali pihustamist. Taolise seisukoha esitamine on ilmsesti pretsedenditu. Tänasel tähtpäeval on oluline rõhutada, et eelmise õiguskantsleri Allar Jõksi ja prof Lauri Mälksoo analüüsi alusel lisatud preambula viitega Tartu rahu aegumatusele piirilepingus, oli Eesti Vabariigi rahvusvahelis-õiguslikke huve silmas pidades tarvilik samm ning Eesti huvides sellest loobuda ei ole.

Kohtla-Järve juhtumi seadus hakkas liikuma

Täna esitas minu ettepaneku peale majandusminister kooskõlastusringile seaduseelnõu, mis ei luba kaugkütte ettevõttel elutähtsat teenust niisama välja lülitada. Loodan, et õnnestub seda seadust kiiresti menetleda ja see vastu võtta. Esmaspäevane pilt Kohtla-Järve majade korterites oli kurb ja valus. Selline ebainimlik olukord tuleb kiiresti lõpetada.

külmetavad kohtlajärvelased- siin tuleb kiirelt lahendus leida

Mitmetes Kohtla-Järve kortermajades ei köeta juba tükk aega, kuna ühistutel on võlg soojatootjale.

Ohvrid on sealhulgas ka need koduomanikud, kes on tasunud sooja eest korralikult. See olukord tundub ilmselgelt ebaõiglane: ühel pool sooja eest tasunud koduomanik ja teisel pool äriühing, kellel on seaduse järgi õigus lihtsalt kogu majas seitsmepäevase etteteatamisega soojus kinni keerata. Siin on õigused ja kohustused kodutarbija jaoks, kes täidab oma kohustusi, ilmselgelt kaldu. Veelgi ebaloomulikum on olukord, kui võrdleme kaugkütteseadust ja maagaasiseadust:

1. kaugkütteseaduse § 17 järgi võib kodutarbijal seitsempäevase etteteatamisega sooja kinni keerata kui on võlgnevus

2. Maagaasiseaduse § 26 ütleb, et kui kodutarbija on jätnud müüjaga sõlmitud lepingus ettenähtud tasu tasumata ning kodutarbija kasutab gaasi alalise elukohana kasutatava eluruumi kütmiseks, võib gaasivarustuse ajavahemikus 1. oktoobrist kuni 1. maini katkestada alles pärast seda, kui käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud teatise saatmisest on möödunud 60 päeva.

Seega on tegemist sarnaste tarbijarühmade puhul erinevate aegadega: 7 päeva ja 60 päeva. On endastmõistetav, et tarbijad tasuvad oma kohustuse tootja ees, kuid seda ju osad korteriomanikud on teinud. Neilt kes ei maksa on ühistul enam kui keerukas korteriomandi kui tagatisvara realiseerimise kaudu nii lühikese aja jooksul raha saada. Pealegi on selge, et keegi ju mingit mõistlikku raha mitteköetavas hoones oleva elamispinna eest ei maksa.

See olukord on talumatu ja ebaõiglane külmetavates eluruumides elavatele inimestele, kes pealegi on oma kohustused täitnud. Olemas on ka reaalne oht tervisele. Pöördun täna õiguskantsleri poole ja palun tal ombudsmani ülesannetes hinnata inimeste põhiõiguste kaitset nendes hoonetes ning analüüsida, kas on maagaasi seaduse ja kaugkütte seaduse sätete vahel ebamõistlik teatud tarbijate õiguste kitsendamine. Pikemas plaanis tuleb meil korteriühistu seadus ja eelpool nimetatud seadused üle vaadata, et kohustusi korralikult täitev tarbija ei oleks taolises kaitsetus olukorras.

Loodan, et soojatootja leiab lahenduse ja annab sooja neile majadele näiteks sellisel kokkuleppel: ühistud loovutavad nõudeõigused mittemaksnud korteriomanikele soojatootja kasuks. (taoline kaitseklausel võiks tuleviks ka ühe võimalusena ka seaduses olla). Loodan, et maavanem ja ka Kohtla-Järve linnavalitsus pakkuvad välja oma ettepanekud millest reaalne kasu oleks (ka linn võib võtta ise need nõude üle ja garanteerida soojatootjale hiljem pärast nõuete tasumist soojuse eest masmine). Ühesõnaga, siin on mitmeid võimalusi, mida tuleb kiirelt kasutada.

Soovin nõnda töiselt kõigile head vana aasta lõppu!

Ülehomme on otsustav päev!

Ülehomme valime üle maa kohalikke volikogusid. Kuidas valida? Lennart Meri andis valimisteks kunagi kaks päris head soovitust: esiteks, uskuge tegusid, mitte sõnu, ja teiseks,valige mitte see partei, kes lubab isiklikult teile midagi, vaid see, kes teie meelest suudab Eesti tulevikku paremini kaitsta. Tallinnas tehtav valik on veel pingelisem kui mujal Eestis: kas jätkab Savisaar või mitte? Kui jääte ülehomme koju, toetab see Savisaare jätkamist linnapeana. Olen veendunud, et kui ennast kokku võtame, ei saa Keskerakond enamust ning uus koalitsioon moodustatakse sotsiaaldemokraatide, Reformi, IRL-i ja kui künnise ületavad ka Rohelised, siis nende toel. Valimiskampaania on andnud hea eelduse nende erakondade asjalikuks koostööks. Tehkem tõsine pingutus, mingem ise valima ja kutsugem ka oma sõpru ja lähedasi. Ülehomsest valikust sõltub meie maa tulevikus väga palju!

Siilatsil on õigus-valitsemistasud peavad negatiivse tootlusega kaduma

Tänases Postimehes on asjalik artikkel Keith Siilatsilt, kes kutsub üles pensionifonde oma valitsemistasud negatiivse tootluse korral tagasi maksma. Toetan selgelt seda lähenemist ning teisipäevasel sotsiaalkomisjoni istungil oli see ka arutusel võimaliku seadusandliku ideena.
Arusaadavalt saab see olla üksnes tulevikku suunatud, mitte tagasiultuv samm. Vastutuse suuurem ja reaalne jagamine investeerimisriskide eest investori ja halduri vahel on loogiline ja riske maandav. Lähiajal teeb rahandusministeerium kogumispensioni süsteemi kohta oma raporti. Pean väga mõistlikuks ka Siilatsi teist osundust. Tsiteerin" Kindlasti tuleks inimestel lubada oma pensioniarve otse aktsiatesse investeerida. USAs saan ma oma pensionifondi raha lihtsalt www.tdameritrade.com lehel aktsiakontole kanda, maksta null haldustasu ja ise otsustada, mida osta." Selliseid kontosid võiksid hallata kõik pangad. Neil kontodel oleks mõistlik kehtestada ka teatud investeerimispiirangud, et rahvas raha maha ei mängiks mingites rämpsaktsiates. Ilmselt võiks aluseks olla teatud reitingud.

Monopolide ohjamise seadus läks liikvele!

Täna anti Riigikogu menetlusse Ken-Marti Vaheri ja minu koostatud monopolide ohjeldamise seaduse eelnõu. Eelnõu algatajad olid IRL, Rohelised ja Reformierakond. Seaduse jõustumise ajaks oleme planeerinud 1. jaanuari 2010. See eeldab tõsist ning viivitusteta tegutsemist: just eile tuli teade, et Tartumaa omavalitsustes võib vee- ja kanalisatsiooniteenus kallineda hüppeliselt, näiteks Alatskivil üle 70 %. Seaduse mõju on hinnatõsule vastupidine: Tallinnas peaks vee hind seaduse jõustumisel langeda kuni 30 % ja kütte hinnad üle riigi ligi 10 %. Täna, 15. oktoobril kell 18.00 tutvustame eelnõud Laari kohvikus Tallinnas. Kõik huvilised on teretulnud!