Kinnisvaramaks: kes seda tahab?

Perioodililselt on rahvusvahelised finantsasutused soovitanud Eestil selline maks sisse viia, kuid valitsus ja parlament pole seda toetanud. Nüüd on asunud debattides Keskerakond kaitsma ideed, et viia kinnisvaramaks sisse. Ka sotsiaaldemokraatid on asunud seda toetama, rõhutades kapitali maksustamise vajadust.

IRL on selle maksu sisseseadmise vastu. Enne valimisi oleks aus, kui kõik erakonnad ütleksid selgelt, kas nad toetavad kinnisvaramaksu või on selle vastu. Millise maksuga tegemist on? Kinnisvara maks on analoogiline maamaksuga. Tavaliselt tuletatakse kinnisvaramaksu suurus vara keskmise tehinguväärtuse pealt vara asukoha piirkonnas. Maks on sedavõrra suurem, et näiteks eluaseme puhul võetakse tavaliselt arvesse nii eluaseme väärtus kui maa väärtus.

Näiteks Austrias on kinnisvaramaksu suurus eranditega kuni 2%. Riikides, kus see maks kehtib, on sellest eriti mõjutatud just eakad koduomanikud, kes maksukoormuse tõttu peavad vahetama elukohta. Rootsis on kinnisvara maks 0,75 % kinnisvara väärtuselt.

Suure rahulolematuse tõttu asetatigi hiljuti kinnisvaramaksule ülempiir 6300 Rootsi krooni aastas. Ungaris tunnistati kinnisvaramaks eluasemetele hiljuti vara väärtuse arvutamise viisi tõttu põhiseadusevastaseks. Kinnisvaramaks tähendaks näitena seda, et kui näiteks Mustamäel tehakse kolmetoaliste koretritega tehinguid väärtuses 50 000 eurot, siis kui maksuprotsent oleks analoogiline maamaksuga, peaks korteriomanik maksma aastas 750 eurot. Kui kinnisvaratehingute väärtus kerkib, siis vastavalt juba kõrgemat maksu.

Majaomanikele tähendaks kinnisvaramaks topeltkoormist lisaks krundile tuleks maksta ka maja turuväärtuse pealt maksu. Eestis on üle 100 miljardi krooni eest eluasemete soetamiseks võetud laenu. Selle vara, erastatud korterite ning tagastatud majade maksustamine annaks riigile tõepoolest suurt tulu. Kuid tähendaks samas seda, et kulud eluasemele kasvaksid inimestel veelgi ning tulevikus kahaneks koduomanike osakaal.