Tallinna abilinnapea Jaanus Mutli viskus, nagu arvata oligi, linnavalitsuse kaitsele, väites, et kogu hinnatõusu võimaldas erastamine. Veelkord: väidan, et seadusega on võimalik paika panna (ja seda lubab ka Euroopa konkurentsiõigus) veemonopoli maksimaalne mõistlik kasum. Seadusandlikud muudatused tuleb selguse huvides kiiresti jõustada. Selle kasumi määr ei tohi Euroopa praktika järgi ületada 10 % selles valdkonnas. Tallinna Vee puhaskasum oli aga viidatud Eesti Ekspressi artikli järgi 41%! Erastamisleping ei puutu asjasse: seaduse ja lepingu vastuolu korral kehtib seadus. Ka linn on jätnud hooletusse oma regulaatoriülesanded ja on meelsasti Euroopa konkurentsiõiguse põhimõtete vastaselt toetanud järgnevaid hinnatõuse aastatel 2004-2010 52% ulatuses. Võimas! Miks on seda tehtud keskerakonna linnavalitsuse poolt, härra Mutli? Eksitav on väide erastamislepingule, sest seda muutis Keskerakonna linnavalitsus ju 2006 aastal ise (selle lepingu muutmise võiks avalikustada) ning seeläbi võeti Tallinna Veelt maha kanaliseerimiskohustus.
Väidan, et seadusega saab Tallinnas vee hinda langetada. Väidan, et vee hinda saaks piirata ka linnavalitsus, kuid seda pole soovitud teha. Vastupidi, Tallinna linna üksikakt, millega kooskõlastati vee hind on vastuolus ka kehtiva seadusega, sest põhjendatud tulukuse mõiste on valesti sisustatud. Need naljad maksavad igale perele Tallinnas sadu kroone aastas, mida saaks muidu säästa. Need naljad suurendavad ka kogu üleriigilist inflatsiooni.
Härra Mutli, ma olen valmis teiega avalikult diskuteerima selle üle, mida teha Tallinna veemajanduses ja kes mida valesti tegi. Kas julgete seda teha või mitte?
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment