Tegime Riigikogu õiguskomisjoni esimehe Ken-Marti Vaheriga oma seadusandliku ettepaneku riigivastaste kuritegude peatüki reformimiseks karistusseadustikus. Ka Vabariigi Valitsus algatas Riigikogule arutamiseks karistusseadustiku muutmise seaduse. Täiendus võrreldes meie ettepanekuga: tehakse täpsustus riigireeturitelt konfiskeeritava vara küsimuses ja sätestatakse, et põhiseadusliku korra vastane ühendus tähendab ka territoriaalse terviklikkuse vastast ühendust.
Meie eelnõu sätestab lisaks valitsuse eelnõule täiendavalt: vägivallaga ähvardamise kui põhiseadusliku korra vägivaldse kukutamise kuriteo koosseisu ühe aluse, naturaliseeritud kodanikelt riigivastase kuriteo sooritamisel kodakondsuse äravõtmise, valimisõiguse ja avaliku usaldusameti pidamise õiguse äravõtmine riigivastase kuriteo sooritanult, politseiniku ja kaitseväelase üleskutsumine kohustuste rikkumisele kui kuritegu, iseseisvuse vastaste avalike üleskutsete tegemine kui kuritegu, sidepidamine välisriigiga riigireetmise eesmärgil kui kuriteo ja muid küsimusi.
Kaalusime tõsiselt ka seda, et erandjuhul vabastada vastutusest riigivastase kuriteo kavandaja, kui ta annab oma kaasosalised üles ja pole tekitanud kahju. Samuti oli meil tõsiselt kaalumisel ka põhiseadusliku korra defineerimise küsimus seaduses. Teatud analoogiat leiame Saksamaa karistusõiguses. Ja veel: tõsist läbiuurimist vajab keelatud erakonna ja mittetulundusühingu tegevuse jätkamine riigivastasel eesmärgil. Erki Nool pakkus arutelude käigus välja idee hoopis tsiviilvastutuse vallast: massilise korratuse organiseerijad vastutavad tekkinud tsiviilkahjude eest solidaarselt. Mida me taotleme: tahame ennetada võimalikke õiguslünki ja sedapidi ka kahandada tulevaste riigivastaste kavatsuste hulka. Loodan, et täiustatud seadusemuudatused voetakse venitusteta vastu veel sel istungjärgul.
Samas usun, et esitatakse veel asjalikke täiendusettepanekuid nii parlamendis kui avalikkuse poolt.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment